9. juuni õhtul vedasime paadid Porkkala randa

Tehti esimesed proovisõidud.  Tagapool näha saatelaev.

Porkkala ranniku saarestiku varjust sõudsime välja mõistliku tempoga, kus kõik proovisid leida oma rütmi, sobitati riietust ja vahetati kohti. Avamerele jõudes tõusis kiirus, vesi oli sile ja võistlusinstinkt lõi enamus meeskondades välja. Sileda vee korral oli kiiruseks 3,5 sõlme. Kokku oli küll lepitud, et püsime paari miili raadiuses saatelaevast, aga see selleks.

Peale balansi ja varustuse korrastamist sõudsime edasi kolme miili kaugusele kaljusaarele ja püstitasime telgid. Peale väikest lõkke ääres istumist saabus öörahu. 

10. juuni hommikul kell 5.00 äratus. 7.00 paiku olime Porkkala sadamas ning tegime läbi piirivalve protseduurid. Leppisime saatelaevaga Silkku kokku teekonna ja aja ning lasimegi aerudel painduda.

II SUOMENLAHDEN SOUTU 2006 osalesid neli paatkonda. Kiili paat 440 kahe sõudjaga; kaks paati Kaisla 525 ERA. Ühes neist kaks sõudjat, teises kaks sõudjat ja üks tüürimees. Eraldi saavutus oli 10 õhtuga valmistatud puupaat kahe sõudjaga.

Kiili paat 440 sõudjad Hannu Backman ja Jukka Hietanen on võtnud osa ka suurtest sõudevõistlustest.

Hannul on ette näidata Sulkava Soutu medal.

Sõudjaterivi venis väga pikaks. Hannu ja Jukka tegid merel aega parajaks magades (pildil) ja ootasid teisi järgi.

Laevateel oli liiklus suht hõre, aga see-eest hakkas lääne poolt jäneseid tulema üha rohkem ja rohkem kuni enamik merepinda oli 10 m/s puhuva tuule võimuses. Raskemaks tegid sõidu laevade käigulainete ja tuulelainete ristandid. I-le pani punkti Naissaare põhjatipu varju jõudmine. Lained paindusid ümber saare põhjanuka ja muutusid segavaks. Nagu alati, peale raskusi tuli taas sile vesi.

Naissaare mets varjas tuule ning Hannu ja Jukka maabusid Kiili paat 440-ga ülejäänutest poolteist tundi varem Naissaare sadamasse.

Sadamast mõnisada meetrit põhja poole on meeldiv telkimisala lõkkeaseme ja puhta liivaga. Ilm oli Naissaarel väga soe ja kuiv. Peale telkide püstitamist ja sööki oli tunniga käes öörahu. 10,5 tundi laussõudmist oli teinud oma töö. Öösel keeras tuul põhja ja muutus tugevamaks. Päikesetõusul tundus, et siin me retk lõpebki, aga hommikuks langes tuul 4-5 m/s ja saare varjus veelgi.

11.06. kella 10 ajal lükkasime paadid vette. Üleliigsed pambud, telgid ja magamiskotid andsime turvakaatrile ja siis tuli ka minul aerud kätte võtta. 2,5 tundi Kiili paat 440 tagumisel sõudjapingil tekitas kogu seltskonna ainukesed rakud minu kätele.